Logistika Pluss kolis aasta alguses uude energiasäästlike lahendustega lao ja tootmishoonesse, kus tänaseks on selgunud, et võrreldes ettevõtte varasemate hoonetega on saavutatud energiakulude sääst 50% ruutmeetri kohta.
Logistika Plussi 24 000 ruutmeetri suuruse lao üldhalduskulude suurusjärk on külmadel talvekuudel 12 000 eurot ja suvel 7000 eurot. Konkurendi Via 3Li juht Elmer Maas tõdeb, et nemad oma laos nii väikeste kulunumbriteni ei küüni.
Kokkuhoid kütmises ja elektritarbimises
ogistika Pluss kolis Irus asuvasse uude lattu tänavu aasta alguses, vahetult pärast hoone valmimist. Logistika Plussi haldus- ja turvajuhi Marten Ermo sõnul oli ladu projekteerides pikalt mõeldud kütte ja elektritarbimise peale.
Varasemas laos oli probleeme laadimisala kaudu laos tekkivate sooja- või külmakadudega. Kuigi laadimisala ja lao vahel kasutati õhkkardinaid, siis ei andnud see Ermo ütlusel vanas laos efekti. Uues hoones ehitati laadimisala sisuliselt eraldi kambrina, ehk soe ega külm õhk sealt otse lattu ei pääse.
Oluliseks pidas Ermo, et kogu ladu, laadimisala ja kontor on eraldi köetavad. Kui kuskil piirkonnas on vaja mingil põhjusel langetada või tõsta temperatuuri, siis on see eraldi tehtav. Tootmisalal on veel eraldi mikrokliima süsteem. „Kogu teema võtab kokku hoone automaatika, millega saame monotoorida nii statistikat kui süsteemi ka juhtida ja seda saab teha ka kodust arvuti tagant,“ selgitas Ermo.
Kuna Logistika Pluss töötab 24/7, siis ühed suuremad arved olid ettevõttele elektrienergia eest. „Nii päeval kui öösel sisuliselt tuled põlevad ja tarbimine kogu aeg tiksub,“ rääkis Ermo.
Päikesepaneelid kompenseerivad elektrihinna tõusu
Seetõttu hakati mõtlema alternatiivsetele lahendustele, kuidas kompenseerida tõusvaid hindu ja ööpäevast tarbimist. Uuriti, millised on võimalused panna katusele päikesepaneelid või tuulegeneraatorid. Tuulikutest loobuti, kuna see oleks teinud ehituskonstruktsioonide ehitamise väga palju keerulisemas ja kallimaks. Päikesepaneelid aga otsustati paigutada hoopis seinale, et katust oleks võimalik ekstreemse talve korral ka puhastada ning lisaks peljati katusele ka vajalike läbiviikude tegemist, milledest võivad saada potentsiaalsed tilkumise kohad. „Kõik laopidajad kardavad nii tuld kui vett. Päikesepaneelide paigaldamisega seinale väldime neid ohtusid,“ ütles Ermo.
Päikesepaneelid paigaldanud OÜ Enerergogen juht Martin Lall märkis siiski, et päikesepaneelide fassaadile paigaldamine on võimalikest variantidest kalleim lahendus. Odavam on paigaldada paneele katusele või maapinnale. Katusepaigalduse korral võib Lalli kinnitusel arvestada päikesepaneeli investeeringu suuruseks ligikaudu 0,95 eurot installeeritud vati kohta.
Logistika Pluss on aga päikesepaneelidesse tehtud investeeringuga rahul. Logistika Plussi peadirektori Toomas Orutari kinnitusel on uues majas päikesepaneelidega saadud kogemus niivõrd hea, et detsembris hakatakse paneele paigaldama ka Tallinnas Punasel tänaval olevale vanale laohoonele.
Kriitilise pilguga vaadati üle ka kogu valgustus. Lähteülesandesse oli kirjutatud säästlik valgustus ja liikumisandurid. Täna on hoones 95% valgustusest liikumisanduriga. Andureid ei ole vaid kohtades, kus need oleksid ebamugavad, näiteks kontoris ja söögiruumis. Laos on aga riiulivahed jagatud kolmeks tsoonis, millel igaühel on oma andur. Valgus läheb põlema ainult seal, mille all käib töö.
Kogu hoone valgustust on võimalik läbi automaatikasüsteemi juhtida. Ermo selgitas, et liikumisandurite tööaega saab hõlpsasti muuta, ilma aega nõudva käsitööta kõrgel fermide all. „Sisuliselt on kogu hoone energia kasutamine ja tootmine on üle veebilahenduste kontrollitav ja hallatav,“ nentis Ermo.
Valgustitena paigaldati Logistika Plussi uude lattu luminofoorid või LED valgustid. Ermo kinnitusel vaadati kõrglao valgustuse valikul väga täpselt, millised variandid on kõige säästlikumad ja millised neist variantidest on mõistliku hinnaga. Samuti olid ehituslikud nõuded valgustugevuse lukside kohta. Kuigi LEDid oleksid andnud välja nõutud luksid, ei olnud nad ma hinna poolest igale poole siiski kõige tasuvam lahendus, mistõttu kasutati laos põhiliselt luminofoorlampe. Ermo sõnul võeti LEDid seal kasutusele, kus saadi nende tasuvusajaks 5 aastat.
Logistika Pluss võttis uues laos energiasäästmiseks kasutusele sooja- ja külmakadude vähendamiseks eraldi laadimisala lao osas, lao-, laadimisala- ja kontori osasse loodi eraldi mikrokliima süsteemid, elektrienergia tootmiseks kasutatakse päikesepaneele, 95% hoone valgustusest on liikumisanduritega, kasutatakse LED valgustust, hoone kliimat ja valgustust juhitakse automaatikasüsteemiga, mida saab juhtida üle veebi. Ermo väitel annab neist lahendustest kõige suuremat efekti päikesepaneelid. Kuid ta lisas, et kuigi muud lahendused on eraldi võttes väiksema efektiga, siis komplektis annavad need oodatud säästud. Logistika Plussi eesmärk on saavutada kasutuselevõetud energiasäästulahendustele vähem kui 8 aastane tasuvusaeg.
TASUVUS
- Energiasäästu lahendused: üldine eesmärk alla 8 aasta
- Päikesejaam: 7,5 aastat
- LED-valgustus: 5 aastat
TASUB TEADA
Investeering päikesejaama
- 11kW jaam – tuleb arvestada hinnaga ca 1,15 eurot/W ehk 12600 eurot +käibemaks
- 100 kW jaam – tuleb arvestada hinnaga ca 1 euro/W ehk 100 000 eurot +käibemaks
- 200 kW jaam – tuleb arvestada hinnaga 0,90 kuni 0,95 eurot/W ehk ca 190 000 eurot +käibemaks
- Mida suurem on jaam, seda enam sõltub hind tingimustest objektil
- Soovitatav hoolduskulu umbes 0,4% aastas investeeringu mahust
- 100 kW jaama aastane tootlus on 95 000 – 100 000 kWh, sõltuvalt, kas paneelid on ilmakaare ja päikesenurga suhtes ideaalselt paigutatud või mitte
Allikas: Energogen
PANE TÄHELE
3 soovitust energiasäästu projekti julgustamiseks
- Energia säästmine võib tunduda kulukas, aga toodab püsivalt alternatiivtulu ja kompenseerib pidevalt suurenevaid kulusid.
- Tegelikult ei ole investeeringud päikeseenergia tootmisse üldse nii ehmatavalt suured, kui on eelarvamus.
- Kolm olulisemat kokkuhoiu kohta: valgustus (kaasaegsed valgustid ning liikumisandurid), küte (soojuse hoidmine hoones), taastuvenergia.
Allikas: Marten Ermo, Logistika Pluss