ABB-l oli vaja leida lahendus, kuidas saada hakkama varasemast 40% väiksemas laos. Lahendus leiti tornladude kasutamisega.
Mitme ABB üksuse kokku kolimisega Jüri campusesse liideti üksuste laod. Laopinna parema kasutusega loodeti sama kaubamahtu teenindada 40% väiksemal pinnal. Ehk kui vanad laod olid kokku 2000 m2, siis uus ladu oli 1200 m2. Selle jaoks plaaniti laoriiulid ehitada kuni 9 meetri kõrguseks. Paraku selgus, et tuletõrje reeglite tõttu saab teha vaid 6 meetri kõrguseid riiuleid. „Seega olime probleemi ees, kuidas kompenseerida 40%-list ruumipuudust,“ rääkis ABB Baltikumi tarneahelate juht Tomingas. Puudu oli 830 m2 ladustamise pinda. „Oli valida, kas ehitada maja suuremaks, teenus sisse osta või investeerida tornladudesse,“ kirjeldas Tomingas valikuid.
Tornladu uuest laost kaks korda odavam
ABB tegi arvutused, kui palju erinevate lahenduste puhul maksab 1m2 laopinda. Selgus, et maja suuremaks ehitamisel maksab lao m2 900 eurot, tornlao m2 maksumus on 400 eurot. „Lisaks tundus tornladu väga innovatiivne,“ ütles Tomingas.
Lattu paigaldati Itaalia päritolu Modula tornlaod. Tominga sõnul ei piiranud nad tornlao otsingul sellega, et tarnijal oleks Eestis esindaja. Modulal ei ole Eestis edasimüüjat, kaup tuli otse Itaaliast ja paigaldajad Ungarist. Otsustamisel oli Tominga väitel määravaks, et Modula leidis endale kohaliku hoolduspartneri, kelleks sai Duroc Machine Tool OÜ.
Tornlaoga kaasneb efektiivsus
Noppimine muutus kiiremaks. Kui soovida midagi tornlaost kätte saada, siis tuuakse see kohale 22 sekundiga. Tomingas möönis ka ohte, milleks oli eelkõige kartus, et tegemist on uue tehnikaga ja ei ole teada, milline on töökindlus. Tagantjärele on Tomingas rahul, et ühtegi tõsisemat viga ei ole esinenud. Põhiliselt on olnud tehnilised vead, et kaabliühendused ei ole olnud korralikud ja tornladu ei ole saanud ühendust serveriga. Sellistel juhtudel on läinud põhiline aeg vea tuvastamisele.
ABB vajas 8 tornladu, millest igaüks on 6 meetrit kõrge. Igas tornis on 37 riiuliplaati (4100 mm x 857 mm). Plaadid on automaatse kõrguse tuvastusega, ehk süsteem ise vaatab, kuidas ta kaupa plaadile paneb ja millisele plaadile kaup sobib. Ühe torni alune pind on 14,32m2. Torn mahutab 202 m3 kaupa, ehk praktiliselt läheb tornlattu üks rekka täis kaupa, näitlikustas Tomingas. Ta ütles, et tornladude jaoks on praegu kasutusel 150 m2 laopinda. Klassikalise peenkaubalao puhul oleks sama ladustamiskoguse juures vajalik olnud 300 m2 pinda. Ka ühe noppimise teekond on praegu maksimaalselt vaid 15 meetrit, mis klassikalises laos oleks kuni 100 meetrit.
Ta lisas, et 8 tornlao inventuur õnnestus teha vaid ühe päevaga, mis on ABBs kõigi aegade rekord. Samuti on vigade protsent langenud väga madalale.
Ühe torni maksumus on suurusjärgus 50 000 eurot.
ABB Baltikumi tarneahelajuht Peep Tominga sõnul aitasid tornlaod vähese ruumi kuluga juurde saada uut ladustamispinda. Foto autor: Eiko Kink, Äripäev
TASUVUS
- Uue laopinna ehitamine: 900 eurot/m2
- Tornlao maksumus: 400 eurot/m2
- 8 tornlao investeeringu suurusjärk koos sinna juurde kuuluva tarkvara ja arvutitega: 500 000 eurot
TASUB TEADA
Faktid tornlao kohta
- Tornide kasutatud pindala 150m2
- Noppimine toimub ühel tasapinnal, maksimaalne teekond 15 m
- Maksimaalne noppeaeg 27 sekundit
- Kaup on kinnises tornis, kaupadele, juurdepääs ainult välja õpetatud inimestel
PANE TÄHELE
4 suurimat kasu tornladude kasutamisest
- Riiulisse paneku ja noppimise kiirus tõusis oluliselt
- Ruumisäästlikkus
- Vigade arv noppimisel vähenes
- Edevus, et kasutame innovaatilisi lahendusi
Allikas: Peep Tomingas, ABB