Eesti Pandipakend loodab lähitulevikus enda kasuks tööle panna tehisintellekti (AI), mis vabastab kauplused korjeteenuse tellimuste tegemisest ning aitab logistikul saata pakendeid korjama õige suurusega auto.
Eesti Pandipakend peab teenindama üle-eestiliselt ligikaudu 1100 pandipakendite kogumispunkti. Enamasti kuuluvad kogumispunktid kauplustele. Jaemüüjatega on kokkulepitud, milline on minimaalne kogus veoühikuid (kilekott/konteiner), millele auto järgi tuleb. Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba selgitab, et suurtes piirides toimub pakendite äravedu kahe loogika alusel, mille kasutus jaguneb 50/50, ehk umbes pooled kauplused kasutavad üht loogikat ja teine pool kauplusi kasutavad teist loogikat.
Tänane pandipakendite korje logistika
Variant 1
Kokku on lepitud fikseeritud graafik, millal auto läheb pakendite kogumispunkti tühjendama. Seda varianti kasutatakse kaupluste puhul, kuhu tagastatakse regulaarselt keskmises või suuremas koguses pakendeid (peamiselt kauplused, mis võtavad pandipakendeid tagasi taaraautomaadiga). Kauplustele on see süsteem mugav, kuna nad ei pea helistama, kui soovivad pakendite korjet. Pandipakendi logistikule valmistab aga süsteem probleeme, kuna tal puudub info, millises koguses veoühikuid igast teekonnale jäävast kauplusest tuleb. Seetõttu on korje ringi planeerimine kas keeruline või auto täituvus ebaühtlane.
Variant 2
Kui kauplusel on piisavas koguses veoühikuid koos, siis helistatakse sealt Eesti Pandipakendisse ja tellitakse transport. Seda versiooni kasutatakse kaupluste puhul, kust tagastatakse väiksemas koguses pakendeid. Negatiivne on selle lahenduse juures, et umbes 500-600 klienti helistavad Pandipakendisse, kui transporti soovivad. Positiivne on, et vähemalt saab niimoodi teada saadetava veoühikute suurusjärgu.
Tulevikus kogub infot ja planeerib logistikat tehisintellekt
Logistika planeerimise mõistlikumaks muutmiseks on Eesti Pandipakendis asutud uurima tehisintellekti võimalusi, et kaupluste logistika vajaduste kohta annaks edaspidi täpse vastuse robot. Kaup Karba sõnul on eesmärk jõuda olukorrani, kus kauplused ei peaks neile korje tellimiseks enam helistama, Pandipakend saaks aga autosid paremini koormata, ehk suurendada nende täituvust. Kokkuvõttes peaks see andma kauplustele parema teenuse ja vähendama Eesti Pandipakendi klienditeeninduse ning logistikute koormust.
Pandipakendite korje logistika variandid tulevikus
Variant 1
Masinõppe abil on võimalik taaraautomaatidest saada info tagastatud pakendite koguse kohta. Robot arvutab pidevalt ümber vastuvõetud pakendid veoühikuteks. Korjeks fikseeritud päevas eel annab robot logistikule teada korjeringile jäävate kaupluste veoühikute koguse, mis aitab korjeringile planeerida õige suurusega auto.
Variant 2
Selles variandis hakkab korjevajadust planeerimas tehisintellekt. Pakendite tagastus on suurtes piirides aastast-aastasse suhteliselt sarnane. Täpse otsuse langetamiseks arvestab AI siiski veel mitme teguriga:
- eelmise aasta sama perioodi konkreetse kaupluse tagastus (ehk hooajaline faktor);
- ilm (päike mõjutab tagastust kerge viitega väga suurel määral)
- jaanipäev/jõulud (võibolla isegi seda, millistele nädalapäevadele need pühad jäävad või kas nendele pühadele järgneb nädalavahetus või mitte)
- samas piirkonnas avatud uued kauplused, suletud kauplused, remondis kauplused.
Eesti Pandipakend on tehisintellekti rakendamisel astumas esimesi samme. Ettevõtte tegevjuht Kaupo Karba räägib 11. detsembril Logistikalahenduste Aastakonverentsil, kuidas nad plaanivad tehisintellekti enda vajaduste jaoks välja õpetada ja tööle panna – mida on nad juba teinud ning millised on edasised tegevused.