E-kaubanduse kiire kasv muudab pakiäri ahvatlevaks. Pakiautomaate arendav Cleveron tutvustas Logistikalahenduste Aastakonverentsil pakiautomaatide uusi arendusi, mis muudavad pakiäris osalemise võimalikuks paljudele ning klientidele pakkide saatmise ja kättesaamise mugavamaks.
„Ei kujuta ette, et igal lennufirmal oleks oma lennujaam. On ikkagi lennuväli ja seda kasutavad väga paljude erinevate firmade lennukid. Sama hakkab juhtuma ka pakiäris,“ ütles Cleveroni asutaja ja tegevjuht Arno Kütt Logistikalahenduste Aastakonverentsil esinedes.
Eestis on täna kolm pakiautomaatide võrku. Logistikafirmasid on aga sadu. „Igaüks tahab logistikaärist osa saada ja ei ole loogiline, et igaüks teeb endale pakiautomaatide võrgu,“ ütles Kütt ning teatas, et seetõttu ongi Cleveron turule toomas kaubamärki CollectNet, ehk avatud pakiautomaatide võrku. Seda saavad hakata kasutama nii kõik logistikafirmad kui ka jagamismajanduse firmad – Uber, Wisemile, kes saavad toimetada pakke ühest kohast teise, lubas Kütt. Tema sõnul ongi rajatav võrk loodud rohkem väikestele ettevõtetele. Hetkel veel uue pakiautomaatide võrguga liitunuid palju ei ole, kuna käimas on alles testperiood. Samas ei nõustunud Kütt ütlema, millal uus võrk avatakse. CollectNeti leheküljel on aga töötamas ajaloendur, millest võib välja lugeda, et järgmisel nädalal on toimumas CollectNetiga seotud suursündmus.
Kütt lisas, et eraisikutele saavad CollectNeti automaadid olema kohaks, kus tasuta hoiustada oma pakke. See tähendab, kui kuller tuleb pakiga inimese koduukse taha ja inimest ei ole kodus, siis saab ta paki hoiule jätta CollectNeti pakiautomaati, kust inimene selle endale sobival ajal kätte saab. Pakiomanikule on võimalus kasutada CollectNeti automaati oma paki hoiustamiseks tasuta. „See on nagu Dropbox, kus saab hoida oma faile,“ tõi Kütt näite.
Pakiautomaadid kättesaadavaks igale kauplusele
Cleveron otsib aktiivselt ka lahendusi, mis muudavad pakiautomaadid odavamaks. Et automaatide hinda alla saada on ühes arenduses pakiautomaadist ära võetud arvuti. Küti ütlusel on tegelikult inimestel endil arvutid kaasas, kuna kõnnivad ringi nutitelefon taskus. „See annab suure võimaluse tuua pakiautomaadi hinda allapoole,“ ütles Kütt. Tema väitel maksid Cleveroni algusaegadel kõige odavamad pakiautomaadid 40 000 eurot, täna võib masina saada juba alates 2000 eurost. „Juba lillepood võib endale lubada sellise masina ostmist,“ leidis Kütt. Tema selgitusel on see oluline, kuna inimesed hakkavad võõrduma poes käimisest. Kuid pakiautomaadi ostmine on poele üks võimalus inimesed tagasi poodi meelitada. Kui inimene tuleb paki järele, siis ostab ta ehk ka poest midagi. Küti sõnul on see ka üks põhjus, miks maailma suurim jaekaubandusettevõte WalMart on hakanud oma kauplustesse soetama Cleveroni pakiautomaate.
Tulekul on Drive In pakiautomaadid
Kütt rääkis, et üks järgmisi Cleveroni pakutavatest uutest lahendustest on võimalus pakisaajal identifitseerida end vaid auto numbrimärgi abil. Drive In lahendus on arenduses, kuid mitte veel kasutuses, lisas Kütt. Ta selgitas, et Drive In lahendus muudab paki kättesaamise automaadist väga lihtsaks. Selleks tuleb veebipoest ostes panna transporditeenuse tellimuse juurde ka oma auto registreerimisnumber. Autoga pakile järele sõites tuvastab pakiautomaat kaamera abil auto numbri ja midagi rohkem paki kättesaamiseks ei pea tegema. Pakiautomaadi luugi juurde sõites on pakk juba ootamas.
LISALUGU
Cleveron tegeleb ka visiooni tehnoloogiatega
„Tulevik on kindlasti ka droonides,“ ütles Cleveroni asutaja ja tegevjuht Arno Kütt, kuid lisades, et esialgu on droonidega koostöös tegutsev pakiautomaat veel visioon. Tema sõnul on asi paljus veel seadusandluse taga. „Kui me aga alles siis hakkame sellega tegelema, kui seadusandlus on valmis, siis oleme juba maha jäänud.“
Kütini jõudis droonide teema mõni aasta tagasi, kui oma lahendusi tutvustas Amazon. Esimese reaktsioonina tundus Kütile, et tegemist on lihtsalt PR-trikiga. Numbreid excelisse pannes selgus aga, et see on kõige odavam transport. Digiportaalile Geenius on Kütt öelnud, et tema prognooside kohaselt ei tohiks 2 kilogrammise paki toimetamine kuni 10-kilomeetri kaugusele hakata maksma üle ühe euro.
„Minu veendumus on, et droonid tulevad kindlasti,“ ütles Kütt, lisades siiski, et Amazoni pakutud lahendus ei ole ehk kõige parem. Amazon näitab oma droonilahendustes, et inimesel on koduõuele droonide maandamiseks maha pandud mingi vaip. „Meie ei usu, et see nii toimib,“ kinnitas Kütt. „Kujutage ette, et teil on seal lapsed, koduloomad – kuidas see droon sinna maandub?“
Cleveroni nägemuses on inimeste kodudes tuleviku postkastiks ca 5 meetri kõrgune pakirobot. Sellele maanduvad üleval droonid, alla saavad kullerid või postiljonid samuti tuua kirju või paberposti. Üleval on ka päikesepaneel, millega tuleviku postkast enda toimimiseks vajalikku energiat toodab. Kui Clveroni visiooni tutvustavas videos on näha ka Cleveroni kirjadega drooni, siis droonide valmistamise lubab Kütt jätta siiski droonitootjatele ja jääda ise ainult taristu rajamise juurde. Jällegi portaalile Geenius on Kütt öelnud, et droonide osas tehakse praegu koostööd droonivalmistajaga Threod Systems, mille droonide abil saab kanda kuni 2-kilogrammiseid pakke.
Cleveron on mõelnud koostööle ka teiste „viimase miili“ tehnoloogiatega. Eelmisel aastal valmis neil pilt visioonist, kus Starshipi iseliikuvatel pakirobotitel on jaam Cleveroni pakirobotite all. Küti kinnitusel oleks selliseks lahenduseks vaja veel siiski palju tehnoloogilist arendust, kuna Starshipi pakirobotitesse tuleb pakid veel käsitsi sisse panna.
Vaata ka peatselt ilmuvat videosalvestust Arno Küti ettekandest Logistikalahenduste Aastakonverentsil 2016!