Aastal 2009 joonistati Eesti suurimas ekspedeerimisfirmas DSV Transport paberile, milline peab välja nägema vedude planeerimise programm. Tänaseks on neil Ecofleet Eesti Ecofleet’i teenuse platvormil valminud oma disaini ja vajadustest lähtuv vedude planeerimise tarkvara.
DSV Transpordis on paljud ettevõtted käinud pakkumas veoautode jälgimist. „Meile on aga ainult auto jälgimisest vähe kasu. Autod ei ole ju ka meie omad, vaid alltöövõtjate omad,“ rääkis DSV Transpordi tootmisdirektor Ülari Kalamees. „Tähtsam pool on, kuidas saadetised autodele ära jagada.“
Nii öeldigi kõigile pakkujatele, et autode jälgimise vastu huvi ei ole, küll aga veoplaneerimise vastu. Ecofleet Eesti reageeris kõige kiiremini, haistes võimalust, et kui meil on soovitud tööriist, siis on meil ka huvi kõik oma alltöövõtjate autod nende juurde tuua, meenutas Kalamees Ecofleet Eesti valimist koostööpartneriks. Ecofleet Eestil oli toona SeeMe nimetust kandev platvorm (täna Ecofleet teenuse nime all), mida kasutatakse GPSiga varustatud sõidukite jälgimiseks. DSV Transpordile vajalik lahendus ehitati SeeMe platvormile lisamoodulina.
Tööriist oma vajaduste järgi
Kalamees meenutas, et nad võtsid paberilehe ette ja hakkasid joonistama, milline võiks nende vedude planeerimise programmi vaade välja näha. Paberile joonistati, et keskel asub kaart (aluseks võeti Google kaart), kus on näha nii saadetised kui ka autod. Ecofleet Eesti hakkas aktiivselt kaasa töötama ja pakkus DSV Transpordi inimeste soovitud disainile tehnilise lahenduse.
Tänasel päeval töötavadki DSV Transpordi veokorraldajad kahe ekraaniga – ühel ekraanil on Outlook ja muud asjad, teisel on näha, mis Ecofleet’is toimub. Iga sinine täpp kaardil on üks autodest, mis sõidab DSV Transpordi all. Lisaks on kaardil punased lipud, mis on üleskorjamata saadetised. Igat saadetist saab ka eraldi vaadata – kellele see kuulub, mis on selle asukoht ja kui suur on saadetise maht.
Kalamees näitab programmis tegutsemist. Kaardil näha olevate lippude jaoks on praegu 5-6 autot, millega tuleb saadetised üles korjata. Võtta saab ka abimehe – märgistades piirkonna, on näha, kui palju on laadimiskohti ning samuti kui mitu meetrit laadimisruumi need saadetised võtavad. Programm arvutab ise välja, et kaardil olevad saadetised mahuksid autodesse.
Lastes programmil joonistada autode teekonna saadetiste peale võtmisel, ilmub kaardile teekonda tähistav punane joon. Kalamehe kinnitusel ei ole see kõige optimaalsem teekond. Seetõttu on võimalik programmile anda veel käsklus „optimeeri sõit“, misjärel jääb 1200 kilomeetrist järele 780 kilomeetrine teekond. Ehk siis saadetiste pealevõtmine pannakse järjekorda, mis oleks teekonna optimeerimiseks kõige mõistlikum. Kui on näha, et mõni saadetis jääb nii teelt kõrvale, et sellele ei ole mõtet oma autoga järele sõita, siis saab appi kutsuda selles riigis asuva partnerfirma, kes kauba peale korjab ja selle terminali toob. Sealt saab DSV Transpordi Eesti auto kõik üleskorjatud kaubad kätte.
Kogu saadetiste üleskorjamise planeerimine tundub Ecofleet’i abil väga kiire. „Päris elus nii 1-2-3 asi siiski ei käi,“ nentis Kalamees. Tema sõnul on päris elus palju ajalisi laadimisi, samuti peab tihti arvestama, et mõned kaubad tuleb koormas paigutada ettepoole ja mõned tahapoole, on ka kaupu, mis ei sobi üksteisega ühte koormasse (ADR, temperatuuritundlik kaup jne). Seda kõike ei oska programm arvestada ja seda peab silmas pidama veokorraldaja.
Kõige suurem muutuja planeerimisel on tavaliselt laadimisaeg. „Viivitusi tuleb alati ette ja see võib keerata kogu ringi pea peale,“ möönis Kalamees. Seetõttu planeeritaksegi veoring tavaliselt vaid osaliselt, siis saab jooksvalt ümber mängida ja vajadusel tõsta kaupasid ümber mõnele teisele autole. Seega tehakse alguses eelplaan ja veoplaani mängitakse viimase hetkeni alati ümber, rääkis Kalamees.
Tarkvara vähendab inimriski
Veoplaneerimisprogrammi kasutamisel ei olegi kõige olulisem saavutatud ajaline võit. Kalamehe ütlusel käis vanasti vedude planeerimine paberi ja pliitsiga. Mõni kasutas Excelit, mõnel oli aga lihtsalt hea pea, millega üritas kogu info meelde jätta. Kõige parematel vendadel oli aga Post It paberite süsteem, kus oli kirjas, kust mingi auto midagi peale võtab, kirjeldas Kalamees.
Siiski on üks veokorraldaja võimeline peas hoidma infot kuni 50 saadetise kohta. Tavapärane on 30 saadetist, kuid sealt edasi on juba keeruline, ütles Kalamees. Ecofleet’i programmiga on aga pilt ülevaatlik: „Kuni kaardil on punane lipp püsti, tähendab, et kaup on korraldamata,“ selgitas Kalamees. Pilt on ülevaatlik, kõik on silme ees olemas. Sul on koht kust järgi vaadata ning ei pea autojuhile helistama ja küsima, kus ta on. Kõik on kaardilt näha, selgitas Kalamees.
Pealekorjatud kaupade lipud lähevad kaardil roheliseks. Kui auto on mõne saadetise juures 15 minutit peatunud, siis eeldatakse, et kaup on peale võetud. Kui on teistmoodi, siis autojuht teatab sellest.
Vedude planeerimise programmi kasutusele võtmine on vähendanud ka riski kui keegi haigeks jääb – teda saab kohe keegi asendada, sest töö on arvutis olemas.
Efektiivsus tõusnud viiendiku võrra
Info inimeste peadest arvutisse toomine on aidanud DSV Transpordil paranda peamist eesmärki – efektiivsust. Efektiivsuse mõõduks on saadetiste arv veokorraldaja kohta. Kui seda hakata üles ajama, siis tekivad Kalamehe väitel probleemid: inimesed unustavad, jäävad haigeks, osakondadevaheline koostöö muutub keeruliseks. Kõiki neid riske on aidanud vedude planeerimise programm maandada. Kalamehe kinnitusel on efektiivsus ettevõttes tõusnud peale programmi kasutuselevõtmist suurusjärgus 20%. Tema ütlusel on programm loonud süsteemsuse: „Protsessid on ühetaolised ja võime vajadusel kasvõi kõrvaltoast inimese asendama võtta,“ rääkis ta.
Inimesed on siiski endiselt selle süsteemi nõrgim osa. Kalamees tunnistas, et veoplaneerimise programmi kasutatakse vähemal määral, kui on juhtkonna soov. Kuid mindud on kindlalt seda teed, et tarkvara kasutamise kohustust kellelegi peale ei panda. Otsustati, et ehitatakse tööriist selle järgi, kuidas käib veoplaneerimise protsess ja kuidas veoplaneerijad ütlevad, millist tööriista neil on vaja. „Loeme end õnnestunuks, kui inimene ise näeb, et ta tahab seda kasutada,“ selgitas Kalamees.
„Inimesed on vanas kinni. Uuendused ei tule kergelt,“ möönis ta. „Me tasapisi pusime ja püüame ümber koolitada. Aga hoiame jätkuvalt joont, et me ei sunni. Sund ei ole efektiivne. Tulemus on oluliselt parem kui inimesed kaasa mõtlevad ja –tulevad. See on meie kindel veendumus,“ kinnitas Kalamees.
Tarkvara areneb edasi
Veoplaneerimise programmi arendatakse edasi. Kalamehe selgitusel on praegu programmiga kaetud vaid ühe otsa laadimised – import. Puudu on Eestis mahalaadimised. Puudu on ka põhjalikum sõidu ülevaade. Praegu saab vedaja süsteemist PDF dokumendi, kus on kirjas, kus auto sõitis, mis kaubad peale võttis ja kilomeetrite arvestus. Selle alusel otsustab DSV, kui palju vedaja tema jaoks tööd tegi. Kalamehe kinnitusel on see ära hoidnud palju vaidlusi teemal kui palju auto sõitis, kus sõitis ja miks just sealt sõitis. Ometigi on suur eesmärk see raport veel põhjalikumaks teha.
Kalamees aga hoiatas, et tarkvaraarenduste juures on kerge hasarti sattuda ja hakata kõike juurde lisama. See aga seab kahtluse alla investeeringu tasuvuse. Kalamees ei ütle DSV Transpordi investeeringu suurust veoplaneerimisprogrammi, kuid kinnitas, et ilmselt on see investeering tänaseks end tagasi teeninud.
ÜKS KÜSIMUS
Mis juhtub, kui programm kokku kukub?
Ülari Kalamees, DSV Transpordi tootmisdirektor
Kui kokku kukub, siis on suur probleem. Õnneks on programm väga tublisti vastupidanud. Kui ta peaks kokku kukkuma, siis on andmed dubleeritud ka teistes süsteemides ja saaks ka paberi ja pastakaga asju ajada. Viie aasta jooksul on olnud kaks korda hetk, kus pilt on pime. Ükskord vist ka sellepärast, et meil endal oli internet majast läinud.
PANE TÄHELE
3 olulisemat kogemust vedude planeerimise tarkvara kasutamisest
- Peab üle jõudma kriitilisest piirist, et programmi saaks edukalt kasutada.
- Programmis sees on palju mahukaid ja keerulisi töid. Kõik uued arendused peab põhjalikult ettevalmistama, et uue asja juurde panekul vana kokku ei kukuks.
- Raha kulutust peab jälgima. Investeeringu maht on tuntav ja peab vaatama, mida võtta ja mida jätta. Tarkvaraarenduses on kerge sattuda hasarti ja kõike juurde panna.
TASUVUS
Viiendiku võrra kõrgem efektiivsus
Peale vedude planeerimise programmi kasutuselevõtmist on efektiivsus ettevõttes tõusnud suurusjärgus 20%.