Logistika ja tarneahela valdkondades on arenevatel tehnoloogiatel väga suur mõju. Toome rahvusvahelises meedias avaldatud materjalide põhjal teieni, milline innovatsioon on oluline järgmistel aastatel logistika- ja tarneahelavaldkonnas.
Tehisintellekt ja täiendatud intelligentsus
Viimastel aastatel on logistikasse integreeritud üha enam tehisintellekti (AI) lahendusi – intelligentne transport, marsruutide planeerimine, nõudluse ennustamine jne. Innovatsioon kõigis nendes tehnoloogiates jätkub ka edaspidi ja logistikatööstuses lõigatakse sellest suurt kasu. Koos tehisintellektiga on kasvanud ka täiendatud intelligentsuse kasutamine. Selles ühendatakse inimese intelligentsus AI automatiseeritud protsessidega. Näiteks võib logistika planeerimisel AI asemel osutuda paremaks täiendatud intelligentsuse kasutamine – see ühendab inimsisendid (kogemus, vastutus, klienditeenindus, paindlikkus, terve mõistus jne) korduvat tüütut tööd tegeva AI tehnoloogiaga. Gartneri väitel loob täiendatud intelligentsus lisaväärtust 2,9 triljoni dollari ulatuses ja 2021. aastaks tõstab töötajate tootlikkust 6,2 miljardi tunni võrra. Võib eeldada, et logistikas kasutatakse üha enam täiendatud intelligentsust, sest see võimaldab logistikaspetsialistidel oma tööd teha kiiremini, samal ajal vähendades vigu ja hoida kokku kulusid.
Loe lisaks
Digitaalne kaksik
Digitaalsed kaksikud on põnevaim innovatsioon, mis mõjutab ka logistikat. Sellel tasub silm peal hoida! Lihtsalt öeldes on digitaalne kaksik virtuaalne mudel, mis simuleerib füüsilist protsessi, teenust või süsteemi. Luues reaalmaailmast digitaalse vaste on võimalik seadmeid, teenuseid jm tõhusalt testida ilma, et oleks vajalik selleks luua füüsilist prototüüpi. Teisisõnu sulandab digitaalsete kaksikute tehnoloogia füüsilise ja digitaalse maailma üheks. Digitaalne kaksik kasutab andureid, et jäädvustada füüsilise objekti hetkeseisu. Andmed edastatakse virtuaalsele vastaspoolele, mis võimaldab teha diagnostikat ja teste tulevikuprognooside jaoks.
Credence Researchi avaldatud aruandes hinnati digitaalsete kaksikute turu väärtuseks 2018. aastal 3,76 miljardit dollarit. Eeldatakse, et aastaks 2027 ulatub turu väärtus juba 57,38 miljardi dollarini. Digitaalsete kaksikute suurima kasutajana nähakse tööstust, kuna tehnoloogia aitab hästi testida ja prognoosida seadmete efektiivsust. Samas on ka logistikas digitaalsetel kaksikutel palju kasutusvõimalusi. Pakivedudes saab digitaalseid kaksikuid kasutada toote- ja pakendiandmete kogumiseks, millede abil tuvastada protsessis nõrkusi ning erinevate testide abil parendada tuleviku tegevusi. Ladude puhul saab tehnoloogiat kasutades luua keskustest täpsed 3D-mudelid ja katsetada virtuaalmudelis paigutuse muutmise ja uute seadmete mõju. Lisaks saavad logistikakeskused kasutada digitaalseid kaksikuid efektiivsuse tõstmise erinevate stsenaariumite katsetamiseks. Logistikas saab tehnoloogiat kasutada reaalajas teabe edastamiseks, mis parandaks tarneaegu. Huvitav on vaadata, millist mõju avaldab digitaalsete kaksikute innovatsioon järgmiste aastate jooksul logistikale.
Loe lisaks
- Digitaalsed kaksikud logistikas
- Potentsiaalsed kohad, kus kasutada logistikas digitaalsete kaksikute mudelit
Tarneahela reaalajas jälgitavus
Tarneahela jälgitavus (Supply Chain Visibility – SCV) pole enam lihtsalt üks tore asi – 2019. aastal sai sellest möödapääsmatu vajadus ja nüüd peab see innovatsioon astuma sammu edasi ning muutuma reaalajas jälgitavaks. Logistika- ja tarneahelaettevõtted peavad keskenduma tipptasemel SCV lahenduste kasutuselevõtmisele. Sellised lahendused võimaldavad muutustele kiirelt reageerida. Näiteks liiklusharjumuste, ilmastikuolude või tee- ja sadamaolude andmetest saab kujundada info nõudluse ja pakkumiste muutustest ning optimeerida marsruute. Uuringud näitavad, et logistikaettevõtted, kes kasutavad täielikult integreeritud tarneahelaid, on 20% efektiivsemad.
Tarneahela jälgitavusest ei saa rääkida ilma IoT tehnoloogiata, mis on saadetiste jälgimisel ülioluline. Saadetistel peavad olema IoT andurid, mis võimaldavad ülevaadet laoseisudest, sõidukitest ja seadmetest. Näiteks muutub reaalajas jälgimise kaudu lihtsamaks internetipõhine konteinerite haldamine, mis võimaldab konteineritega tehtavad toimingud muuta ennetavaks, mitte ei ole need enam reageerivad. Sellest on välja kasvanud veel üks oluline trend – IoT idufirmade ja logistikaettevõtete partnersuhted. Hiljutine näide on Hapag-Lloyd, kes valis IoT startup’i Globe Tracker oma uue reaalajas konteinerite jälgimissüsteemi partneriks. On oodata selliste suurfirmade partnerluste kasvu interneti-idufirmadega, kuna kliendid nõuavad üha enam reaalajas jälgimist.
Loe lisaks
Blockchain
Alates 2008. aastast on blockchainist räägitud peaaegu kõigis tööstusharudes. Samas on logistikas pandud blockchainile ülepaisutatult suuri ootuseid. Plokiahela keerulisest kontseptsioonist on laiemal üldsusel raske aru saada ja vaatamata suurele potentsiaalile on blockchaini tegelik innovatsioon olnud üsna aeglane. Logistikaspetsialistid on selle termini ületarbimisest juba väsinud.
Mõned pilootprojektid siiski on. Startup CargoX on pühendunud blockchaini toomisele logistikasse, kasutades avalikku Ethereumi võrku dokumenditehingute turvaliseks kinnitamiseks. Plokiahela vastu on huvi näidanud ka mõned suurnimed: UPS ja Warren Buffeti BNSF Raudtee on ühinenud Blockchain in Transport Alliance’s. Maersk ja IBM on loonud blockchaini ühisettevõtte TradeLens. Selle platvormiga on liitunud viis maailma kuuest suurimast vedajast ja enam kui pooled maailma ookeanikonteinervedudest toimuvad TradeLensi platvormil. Kõik need ettevõtmised on aga väga uued projektid, kus tuleb veel palju tööd teha. Blockchaini täielikuks kasutuselevõtmiseks logistikas on vaja teha mõned olulised sammud. Logistikaettevõtted peavad oma andmed digitaliseerima, standardiseerima ja puhastama. Kui kogu logistikasektorit hõlmav standard on loodud, peavad ettevõtted looma tarneahela partnerite ökosüsteemi, et standardit kasutada ühises plokiahela keskkonnas.
Loe lisaks
Andmestandardid
Ettevõtted on kogunud tohutul hulgal andmeid ja salvestanud neid nagu ise parimaks peavad. Ka logistikatööstuses. See on viinud väga killustunud ja ebatõhusa süsteemini, mis on muutnud toimingute digitaliseerimise keerukaks. Sellistest andmetest ei ole ettevõtetele enam kasu ja üks järgmiste aastate innovatsioon on standardiseerimine.
Näiteks konteinerite saatmisel on tänu 2019. aastal asutatud Digital Container Shipping Association’ile (DCSA) loomisel uued andmestandardid. DCSA missioon on luua ühised standardid digitaliseerimiseks, et muuta laevandussektor tõhusamaks nii klientide kui ka laevaliinide jaoks. Juba mõni kuu pärast käivitamist andis organisatsioon välja oma esimese kavandi, milles kirjeldatakse meretranspordis kasutatavate konteinerite andmeprotsesside uusi standardeid.
DCSA tegeleb siiski vaid andmete standardiseerimisega konteinervedudes. Meretranspordi erinevate allsektorite uute standardite väljatöötamine võtab aega. Ka ülejäänud logistikavaldkondadega on vaja tööd teha. Suurimaks probleemiks on andmete ebaühtlane kvaliteet. Paljud alustavad idufirmad pakuvad lahendusena andmete analüüsiks uusi platvorme. Nendega aiatavad nad suurematel logistikaettevõtetel oma andmeid puhastada ja digitaliseerida, mis omakorda võimaldab andmeid kasutada täpsemaks analüüsiks – nõudluse prognoosimine, liinide kavandamine, ootamatute kõrvalekallete tuvastamine, viimase miili optimeerimine jne. Andmete standardiseerimisest logistikatööstuses tõuseb ettevõtetele väga suur kasu.
Loe lisaks
Uustulnukate kasvav tähtsus
See ei ole küll uus tehnoloogia, kuid logistika tulevikku kujundavad ka uued ärimudelid ja uued osalejad sektoris. Sageli sisaldavad uute ettevõtete ärimudelid jagamismajanduse elemente. Samuti keskenduvad idufirmad tavaliselt väärtusahela osadele, mis ei nõua suurt kapitali, näiteks olles digitaalne ekspediitor. Paindlikumate toimingute abil saavad nad pakkuda paindlikumat hinnakujundust.
Ühe eduka uustulnukana saab esile tuua Uberi, mis käivitas 2017. aastal USAs Uber Freight’i ja on seda laiendanud ka Euroopasse ja Kanadasse. Uber peab Uber Freight’i üheks oma paljulubavaimaks ettevõtmiseks. Eelmise aasta augustis investoritele peetud kõnes ütles Uberi tegevjuht Dara Khosrowshahi, et Uber Freight tegi teises kvartalis muljetavaldava kasvu ja suuri edusamme vaatamata nõrgale turuolukorrale.
Isegi logistikasektori kliendid näevad logistikas potentsiaali. Amazon plaanib laiendada oma võimekust tegeleda ise saadetiste kättetoimetamisega. Ettevõte on loonud teenuse Prime Air, mis plaanib droonide abil klientidele pakke tarnida kuni 15 miili ulatuses vähem kui 30 minutiga. Lisaks on infot, et ettevõte on Hiinast ostnud Amazoni kaubamärgiga konteinereid.
Amazon on andnud teada ka oma uutest robotiseerimise lahendustest. Neid võetakse kasutusele sadades jaotuskeskustes üle maailma. Üks selline innovatsioon on sorteerimissüsteem Pegasus, mis on tänaseks vähendanud sorteerimisvigu juba poole võrra. E-kaubanduse hiiglane testib ka Amazon Scouti (analoogne Eestis tuntud Starshipi pakirobotiga), mille eesmärk on alustada klientidele saadetiste kohaletoimetamist autonoomsete väikeste pakirobotitega. Kõige selle kõrval on Amazoni tegevjuht Jeff Bezos teatanud, et veebipood on teinud 700 miljoni dollari suuruse investeeringu elektrisõidukite startup’i Rivian, mis toodab Amazoni jaoks 100 000 elektrilist kullerautot.
Logistikasektorit mõjutavast uuest ettevõttest on hea näide ka Flexport, mis loob kaubavedude jaoks pilvetarkvara ja andmeanalüüsi platvormi. Aasta alguses sai ettevõte miljardi dollari suuruse rahastuse ja kavatseb selle abil luua globaalse operatsioonisüsteemi, mis ühendab kõigi tehnoloogiate parimaid võimalusi ja viib kõik tarneahela osapooled kokku turvalisele pilvetarkvara platvormile.
Loe lisaks
Suurenevad investeeringud logistika startup’idesse
Riskikapitalistid investeerisid jõudsalt 2019. aastal lootustandvatesse logistikaettevõtetesse. See annab alust uskuda, et see on ka üks järgnevate aastate trende.
Eelpool mainisime Flexporti tehtud miljardi dollari suurust investeeringut. Kuid investeeringuid on veelgi. San Fransisco’s arendatud veoautopargi haldustarkvara KeepTruckin tagas endale 149 miljoni dollarilise investeeringu. Hea näide on ka Atlantas baseeruv pakkide kättetoimetamise võrgustik Roadie, mis kaasas 37 miljonit dollarit. Sellest investeerimisest võtsid osa The Home Depot, Warren Stephens, endine Alphabet juht Eric Schmidt, TomorrowVentures ja teised investorid.
Kuna riskikapitali hulk logistikas kasvab, siis on ka suuremad logistikaettevõtted hakanud seda teed minema. Paljud neist on investeerinud miljoneid dollareid uutesse tehnoloogiatesse, mida on arendanud startupid, kellele on innovatsioon esmatähtis. Mõned neist startup’idest on logistikaettevõtted ka ülesostnud. Nii saavad nad kasutada mõlemast maailmast parimat – tuua läbi oma rahaliste ressursside enda juurde uute partnerite teadus- ja arendustegevus. Suurettevõtted näevad sellises partnerluses endale suurt kasu. Näiteks UPS tegi 2019. aasta alguses investeeringu autonoomseid sõidukeid arendavasse TuSimple, et testida isejuhtivaid sõidukeid. Eesmärk on näha, millist mõju need võiksid avaldada UPSi võrgustikule. Maersk teatas hiljuti, et tegi ühiselt teiste laevandushiiglastega CMA CGM ja MSC investeeringu startup’i Traxens, mis on IoT platvorm tarneahela sektori jaoks. Ka e-kaubandusega seotud ettevõtted soovivad selles võistluses osaleda. Kauplemisplatvorm Shopify omandas 6 River Systems’i, mis on laorobootikalahenduste pakkuja.
Innovatsioonile on julgustanud ka Singapuri riiklikku investeerimisfondi käivitama koostöös transpordihiiglase Kuehne + Nagel 50 miljoni dollari suurust riskifondi logistika ja tarneahelasektori startup’ide jaoks. Fondi direktor Marc Dracon ütleb, et fond loodab leida uusi võimsaid tehnoloogiaid tarneahelate väljakutsete lahendamiseks.
On ka ettevõtteid, kes planeerivad siseselt suuri investeeringuid innovatsiooni. Näiteks Põhja-Ameerika suurim ekspedeerija CH Robinson Worldwide teatas, et kahekordistab oma tehnoloogiakulutused, tõstes need miljardi dollarini. Soovitakse laiendada ja arendada oma teenuseid, et võidelda digitaalsetel platvormidel alustavate konkurentidega.
DHL Group teatas eelmise aasta oktoobris, et kiirendab püüdlusi kohaneda digitaalsete uuendustega. Selleks plaanivad nad aastaks 2025 investeerida digitaalsetesse algatustesse 2,2 miljardit dollarit.
Kuna viimastel aastatel on niipalju investeeritud uutesse partnerlussuhetesse, siis on huvitav jälgida trendi, millised uued lahendused nendest investeeringutest tekivad.
Jätkusuutlikkus tehnoloogia abil
Jätkusuutlikus on tähelepanu all kõigis tööstusharudes, logistika pole erand. Eelkõige on viimase miili kohaletoimetamine traditsiooniliselt väga aeganõudev ja energiamahukas. Seetõttu pakub see lõik ka rohkelt võimalusi uudseteks lähenemisteks. Ettevõtted investeerivad negatiivseid keskkonnamõjusid vähendavatesse tehnoloogiatesse, alates elektrisõidukitest kuni AI-põhiste tarkvaradeni, mis aitavad arvutada väiksema süsinikheitega marsruute.
Amazon teatas hiljuti oma „Climate Pledge“ programmist, mille siht on täita Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid kümme aastat varem. Amazon loodab julgustada ka teisi selle ettevõtmisega liituma ja soovib ise oma tegevused saada süsinikdioksiidi vabaks aastaks 2040 ning edendada taastuvenergia kasutamist. Selleks on Amazon sõlminud lepingu startup ettevõttega Rivian (eelnevalt ise ka ettevõttesse investeerides), et see varustaks neid 100 000 elektriautoga.
Ka maailma suurim kullerfirma Deutsche Post (DHL) on eraldanud 552 miljonit eurot väikeste elektriliste kaubaveokite tootmiseks. Koostöös Hiina tootjaga loodab DHL toota 100 000 elektrisõidukit aastas.
Sarnaseid jätkusuutlikkusele suunatud tehnoloogilisi arendusi on näha ka laevandussektoris. Äsja käivitasid 60 ettevõtet, nende hulgas Maersk, programmi, mille eesmärk on aastaks 2030 kasutada ookeanivedudes null süsiniku heitega laevu ja laevakütuseid.
Isejuhtivad sõidukid
Ehkki autonoomsed sõidukid (veoautod, droonid jt) on tihedalt seotud logistika lähitulevikuga, näeme järgmise aasta jooksul ikkagi vaid nende katsetamisi. Sellegipoolest on isejuhtivad sõidukid viimase aja üks enim kajastust leidnud logistikatehnoloogia trend.
UPS Ventures on teinud vähemusinvesteeringu autonoomseid sõidukeid arendavasse TuSimple. Ettevõtted katsetavad koos isesõitvaid veoautosid Arizonas, et teha kindlaks, kas need võivad UPSi teenindust ja efektiivsust parandada. Teisisõnu on UPS ja TuSimple liitunud ettevõtetega – Daimler, Tesla, Starsky Robotics, Einride, Embark – kelle eesmärk on autojuht kaubavedudest täielikult eemaldada.
Autonoomsete sõidukite potentsiaali nähakse ka ootamatutes kohtades. Austrian Airlines kasutab droone angaarides, kus tehakse lennukitele hooldust. Droonide abil dokumenteeritakse lennukite võimalikke väliskahjustusi. Selle abil vähendatakse hoolduskulusid ja vähendatakse tehnikute töökoormust.
Väikepakkide kohaletoimetamises arvestatakse tõsiselt droonide võimalustega. Seetõttu ei üllata, kui selles valdkonnas tehakse lähiajal üha enam katsetusi. On huvitav näha, milline ettevõte haarab droonidega pakkide kohaletoimetamises juhtrolli.
Laorobootika
Kahtlemata on laotöös toimunud viimastel aastatel oluline innovatsioon. Tehnoloogiliste võimaluste arenedes see trend üksnes süveneb. Kiiresti arenev valdkond on siin laorobootika. Globaalse raporti kohaselt on laorobootika testimised aasta-aastalt 18% võrra kasvanud. Ettevõtetel nagu GryOrange ja Locus Robotics on laos autonoomselt liikuvad robotid juba mõnda aega tootevalikus olemas. Tänu anduritele ja masinõppe tehnoloogiatele hakkab selliseid roboteid järjest rohkem meie ladudes toimetama.
Loe lisaks